Hasartmängusõltuvus ja vastutustundlik mängimine

Hasartmängud pole kellegi jaoks võõras teema. Kui kümmekond aastat tagasi tuli õnnemängude jaoks suunduda säravate vilkuvate siltidega asutusse, siis tänapäeval on sajad õnnemängud saadaval vaid mõne hiireklõpsuga tänu mitmetele online kasiinodele, kes on ka üsna aktiivselt end erinevates kanalites reklaaminud.

Ei hasartmängude ega online kasiinode rohkus ei ole tegelikult probleemid. Miljonid inimesed mängivad hasartmänge ilma, et neil tekiks eales ühtegi probleemi sellest. Hasartmängud on loodud meelelahutuse eesmärgil.

Kahjuks aga läheb õnnemängude nautimine mõndade mängurite kontrolli alt välja ning muutub enamaks kui toredaks meelelahutuseks – sellest saab tõsine hasartmängusõltuvus, mis halvab nende elu ning tekitab probleeme pere, sõprade, tööandjate ja võtab üle kogu nende elu.

Alljärgnevas artiklis räägime lähemalt, mis on hasartmängusõltuvus, kust see alguse saab ning mis kõige tähtsam – kuidas kasiinos mängida vastutustundlikult, vältides võimalikke probleeme.

Mis on hasartmängusõltuvus?

Hasartmängusõltuvus on tõsine vaimse tervise probleem, mis sarnaneb teistele sõltuvustele ja impulsikontrolli häiretele. Mõned spetsialistid liigitavad selle isegi samasse valdkonda narkootikumisõltuvuse ja kleptomaaniaga.

Sõltuvusega inimesed ei suuda oma käitumist peatada või muuta isegi, kui nad teavad, et see tegevus tegelikult rikub nende elu ja teeb teistele haiget. Hasartmängusõltuvuse teeb eriti raskeks rahaküsimus, kuna sõltuvuses inimesed kipuvad ohustama oma rahalist olukorda, mängides maha raha, mida on tegelikult eluks vaja. Hasartmängusõltuvuse sümptomid võivad olla väga erinevad ning kõigil sõltlastel ei pruugi see ühtemoodi välja lüüa, mistõttu on vahel väga raske aru saada, kas lähedasel on probleem hasartmängudega või mitte.

Enim levinult eristatakse kolme alljärgnevat hasartmängusõltuvuse liiki.

Sundmängimine

Sundmängimine ehk inglise keeles compulsive gambling on hasartmängusõltuvus, mille puhul ei suuda inimene kontrollida oma mängusoovi. Kompulsiivne mängur jätkab mängimist hoolimata selle tagajärgedest ning otsib iga võimalust panuste tegemiseks isegi, kui ta teab, et ta ei tohiks rohkem raha kaotada.

See on kõige tõsisem hasartmängusõltuvuse probleem, mida kutsutakse ka patoloogiliseks mängurluseks – see on mängurluse vorm, kus inimesel ei ole enam üldse oma tegude üle kontrolli.

Liigmängimine

Liigmängimine (inglise keeles ka kui binge gambling) sarnaneb mõnes mõttes toidusõltuvusele ja pisut leebematele sõltuvusprobleemidele. Liigmängimine väljendub kompulsiivses mängimiskäitumises, mis ilmneb vaid aeg-ajalt ja teatud perioodide jooksul, kuid mitte kogu aeg.

Liigmängimisega kimpus olev mängija on enamus ajast kontrolli all ja suudab oma probleemiga toime tulla niivõrd hästi, et vahel ei mängita isegi nädalaid või kuid järjest. Kui selline mängija aga teeb kuskil panuse, võib alguse saada lumepalliefekt, mis sarnaneb omamoodi joomarlusega – selline mängur kukub „tsüklisse“, kust võib olla raske välja tulla.

Probleemne hasartmängurlus

Probleemne hasartmängurlus (ehk problem gambling) on üks kõige levinumaid hasartmängusõltuvuse liike. Selle korral pole inimene küll patoloogiline mängur, kuid tema mänguharjumus pole täielikult tema kontrolli all. Probleemne hasartmängurlus häirib normaalset igapäevaelu, võib tekitada probleeme lähedastega ning varem või hiljem jõuab mängur arusaamani, et hasartmängud tekitavad tema elus muresid.

Hasartmängusõltuvuse märgid

Hasartmängusõltuvuse diagnoosimine ei ole alati väga lihtne, kuid Ameerika psühhiaatrilise ühenduse sõnul peaks olema olemas vähemalt neli alljärgnevat märki, et diagnoosida kompulsiivne mängurlusprobleem:

  • vajadus pidevalt suurendada rahasummasid, millega mängitakse, et saavutada soovitud adrenaliinisööst;
  • kui inimene üritab mängimisest eemale hoida, muutub ta rahutuks ja närviliseks;
  • ta on juba mitu korda üritanud mängurlust kontrolli alla saada, aga tulutult;
  • ta mõtleb tihti mängurlusest (näiteks sellest, kuidas ta varem mängis, planeerib oma uusi mängukogemusi, mõtleb viisidele, kuidas hankida raha mängimise jaoks jms);
  • ta pöördub mängurluse poole, kui tunneb end kurvalt, ärevalt, süüdlaslikult või abitult;
  • ta üritab oma kaotuseid tasa teha (st pärast raha kaotamist naaseb ta selleks, et see tagasi teenida);
  • ta valetab, et peita oma hasartmängutegevust või kaotuseid, mis on sellest põhjustatud;
  • ta ohustab suhteid oma lähedastega, tööga või karjääri/õpingutega hasartmängude tõttu;
  • ta otsib rahalist tuge lähedastelt, et lahendada rahaprobleemid, mis on põhjustatud hasartmängude poolt.

Paraku ei ole see nimekiri kaugeltki põhjapanev ning sellest ei piisa hasartmängusõltuvuse väljaselgitamiseks. Täpse diagnoosi tegemiseks on kõige mõistlikum pöörduda spetsialisti poole, kes saab nõustada probleemi osas ning selgitada välja ühtlasi ka hasartmänguprobleemi juurpõhjuse. Kuna hasartmängusõltuvusega võivad kaasas käia ka muud vaimsed häired (nagu depressioon, ärevushäired, ainesõltuvused jms), on väga oluline kontakteeruda spetsialistiga kohe, kui kahtlustad, et sinul või su lähedasel on hasartmängude mängimisega probleem tekkinud.

Mis põhjustab hasartmängusõltuvust?

Paraku ei tea keegi, mis täpselt põhjustab hasartmängusõltuvust. Erinevate teooriate alusel võib hasartmängusõltuvus olla seotud teiste pereliikmete mängurlusprobleemidega (näiteks vanemad on olnud mängurid ning laps on seda kõrvalt näinud), muude vaimse tervise häirete ja paljude teiste faktoritega. Alljärgnevalt toome välja kõige levinumad asjaolud, mis võivad olla hasartmängusõltuvusega seotud.

Bioloogilised faktorid

Keegi meist ei tahaks uskuda, et hasartmängusõltuvus on meil „veres“. Paraku on aga uuringud tõdenud, et probleemne hasartmängurlus on soetud meie bioloogilise olemusega ning on samasugune sõltuvus nagu teisedki.

Inimesed, kelle pereliikmed on olnud patoloogilised mängurid, võivad olla geneetiliselt rohkem kallutatud mängurluse poole. Sellest veelgi olulisemalt on hasartmängusõltuvusega seotud erinevaid meie kehas olevaid aineid ning nende ainete ebakõla – näiteks kui meie serotoniinitase on madal (serotoniin on seotud meie üldise õnnetundega), võib olla suurem kalduvus hasartmängude poole, mis annaksid lühiajalise „rõõmutunde“, et asendada kehas olevat madalat serotoniini.

Uuringud on isegi leidnud, et mängurlus käivitab ajus sarnase mehhanismi nagu narkootikumisõltuvusega inimesel, kes saab doosi eelistatud ainet. Seetõttu on eriti oluline mõista, et hasartmängusõltuvusega kimpus olevad inimesed ei ole „nõrgad“, vaid tegemist on sügava neuroloogilise probleemiga.

Psühholoogilised faktorid

Inimlikud loogika- ja ratsionaalsusvead peituvad tihti kompulsiivse hasartmängurluse taga. Enim levinud neist on fenomen nimega õnnemänguri eksitus (ehk gambler’s fallacy). Õnnemänguri eksitus on usk, mille kohaselt täiesti individuaalsed sündmused mõjutavad kuidagi tulevaste sündmuste tõenäosust.

Näiteks, kui visata münti viis korda ja see maandub mündi tagaküljel iga kord, on ikkagi 50% tõenäosus, et järgmisel viskel maandub münt esiküljel, kuna mündil on siiski kaks külge ning igal viskel on 50% võimalus, et tulemuseks on üks külgedest. Õnnemänguri eksiarvamuse kohaselt aga on tõenäolisem, et münt maandub esiküljel järgmisel viskel, et „teha tasa“ eelnevad visked. Seejuures unustatakse ära ratsionaalne mõtlemine, mis dikteeriks, et mündi tõenäosus on alati sama olenemata sellest, kui palju viskeid on möödunud. Selle asemel üritatakse kaotuseid jahtida, arvates, et õnn on varsti nende poolel.

Hasartmängusõltuvusega inimesed mõtlevad teistmoodi. Nad kipuvad eitama oma hasartmänguprobleeme, nad on ebausklikud ja kipuvad üle hindama tulevasi sündmuseid, panustades liialt palju sündmustesse, mis ei pruugi eales saabuda. Kui nad peaksidki võitma, siis kinnitab see nende jaoks vaid seda, et nende uskumus oli õige, mistõttu nad jätkavad oma vanadel maneeridel.

Sotsiaalsed faktorid

Ka välised mõjutavad faktorid võivad mõne inimese suunata hasartmängude rüppe. Stress, depressioon, raskused oma isiklikus või tööalases elus võivad sütitada käitumise, mis suunab inimest lohutust leidma slotimängust. Vahel on hasartmängurlus seotud üksilduse või kurbusega, mis on omakorda seotud kaaslastega.

Hasartmängurlus võib alguse saada ka inimese soovist elada luksuslikku rikast elu, mistõttu otsitakse kiire rikastumise viise. Paljud mängijad unistavad sellest, kuidas võidavad miljoneid ning saavad siis oma sõpradele ja lähedastele tõestada oma väärtust rahakupüüride näol. On selge, et selline mõttekäik ei ole õige, kuid inimene, kes seisab silmitsi kaaslaste poolt loodud finantsilise pingega, ei mõtle paraku ratsionaalselt.

Kuidas hasartmängusõltuvusest jagu saada?

Hasartmängusõltuvusest vabanemine ei ole mõistagi lihte ülesanne, kuid olemas on rohkelt erinevaid viise, kuidas abi saada – seda ka Eestis. Ükski ravimeetod pole kuidagi teiste ees rohkem eelistatud, seega sõltub täpne ravimeetod eelkõige inimesest endast ja sellest, mis tema jaoks kõige sobivam on.

Psühhoteraapia ja nõustamine

Teraapia ja nõustamine on kõige tõhusam viis hasartmängusõltuvuse ravimiseks. Eestis on olemas spetsiaalne Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus, mis on pühendanud oma töö psühholoogilisele nõustamisele ja psühhoteraapiale.

Nõustamine ja teraapia on eriti tõhus, kuna abi pakub koolitatud spetsialist, kes tegeleb selliste probleemidega igapäevaselt. Psühhoteraapia on kasulik ka seetõttu, et tihtipeale on mänguritel muidki psühholoogilisi probleeme, seega on mõnes mõttes tegemist „mitu kärbest ühe hoobiga“ olukorraga. Korraga saadakse abi pakkuda erinevatele probleemidele, mitte üksnes mängurlusele endale.

Vastuvõtule registreerumiseks tuleb lihtsalt helistada mänguriliinile numbril 15410 või suunduda nõustamiskeskuse kodulehele 15410.ee, mille kaudu on võimalik saata keskusele kiri.

Grupinõustamine ja eneseabi

Vahel on raske probleemidega silmitsi seista üksi. Kui kardetakse lähedaste reaktsiooni, on üks hea variant minna grupipsühhoteraapiale, mida korraldab samuti eelmainitud nõustamiskeskus. Kui olla keskkonnas, kus on teisedki inimesed, kellel on samad mured, on palju lihtsam avaldada oma tundeid ja mõtteid. Tihtipeale leitakse, et grupiteraapia on üks kõige tõhusamaid ravimeetodeid üldse. Kõik saab aga alguse eneseabist ning omaenda soovist probleemiga tegeleda.

Milliseid probleeme hasartmängusõltuvus tekitab?

Hasartmängusõltuvus on laastav olukord, mis võib mõjutada kogu elu negatiivselt. Kõige tugevamalt ilmnevad mõjud alljärgnevas kolmes elukategoorias.

Rahaline olukord

Kompulsiivsed mängurid kipuvad endale tekitama tohutuid võlgnevusi, kuna nad üritavad pidevalt raha tagasi teenida kaotuste tasategemiseks. Pärast suuri kaotuseid võidakse võtta laenu, et saada kiiresti lisaraha, vahel võidakse viia oma väärtuslikke esemeid pandimajja, vahel võib mängukirg viia isegi kuritegelikule teele, mistõttu tekivad mänguril probleemid ametivõimudega. Kahjuks võidakse vahel isegi maha mängida oma lähedaste raha või oma kodu, mistõttu võib hasartmängusõltuvus täielikult hävitada inimese kogu elu.

Vaimne tervis

Hasartmängusõltuvus on äärmiselt kurnav ka inimesele endale. Sõltlane ei anna endale aru, miks ta mängib nii palju ja isegi, kui ta teab, et see on halb, ei suuda ta end kontrollida. Seetõttu võib ta asuda ainesõltuvuste teele, et oma vaimset seisu unustada. Tihtipeale käib hasartmängusõltuvusega käsikäes ka depressioon ja suitsiidsus.

Suhted

Tagatipuks saavad hasartmängusõltuvuse tõttu haiget ka mänguri pere ja sõbrad. Kõige raskemaks muudab olukorra fakt, et lähedased võivad väga hästi teada ja näha, kuhu nende pereliige on teel, kuid nad võivad end samuti tunda võimetult, kuna nad ei tea, kuidas teda aidata õigele teele tagasi. Hasartmängusõltlaste puhul pole välistatud vägivaldne või agressiivne käitumine, mis võib lõpuks kanduda nende lasteni, kes võivad kannatada vaimsete häirete tõttu isegi tulevikus.

5 tähtsat asja, mida tuleks mõista hasartmängusõltuvuse kohta

Hasartmängusõltuvusega tegelemise muudab raskemaks fakt, et ühiskonnas kipub olema selle ümber teatud stigma, millest on raske ümber minna ning mistõttu kiputakse teemast vähe rääkima, kuna kogu „süü“ aetakse sõltlase kaela.

Siin on 5 tähtsat asja, mida iga inimene peaks mõistma:

  1. Hasartmängusõltuvus on probleem ka siis, kui inimesel pole rahalisi probleeme sellest tulenevalt. Vahel arvatakse, et kui inimesel pole reaalselt tegelikult probleemi veel rahaliselt, pole hasartmängusõltuvus probleem. Seejuures unustatakse ära, et hasartmängusõltuvus tekitab probleeme ka suhetes ning võib inimest vaimselt tõsiselt kurnata.
  2. Isegi aeg-ajalt mängides võib tekkida hasartmängusõltuvus. Nagu eelnevalt selgitatud, ei väljendu hasartmängusõltuvus ainult pidevas mänguharjumuses, vaid sõltuvusega võib probleem tekkida isegi inimesel, kes mängib kasiinos üsna harva.
  3. Hasartmänguprobleem võib tekkida igaühel, ka sellisel inimesel, kes on muidu väga vastutustundlik ja kohusetundlik. Tegemist on vaimse häirega, mis lõpuks võib viia kontrolli kaotamiseni, aga see ei tähenda, et kohusetundlikud inimesed ei pruugiks probleemidesse sattuda. Kahjuks pole keegi sõltuvuse eest kaitstud.
  4. Ka lapsed ja teismelised võivad kannatada probleemse mängurluse tõttu, mitte üksnes täiskasvanud. Kuigi alaealised ei saa kasiinos mängida, võib nende vanemate sõltuvus mõjutada ka nende elu ning nende suhtumist kasiinomängudesse tulevikus.
  5. Hasartmängusõltuvusega inimest ei aita sugugi see, kui lihtsalt maksta kinni nende võlad ning aidata neid rahaliselt välja. See võib hoopis tuua kaasa vastupidise olukorra, kuna mängur võib sellest tunda, et tal on alati olemas nö turvavõrk ning ta võib julgelt rohkem panustada, sest keegi aitab teda alati rahaliselt välja.

Kuidas aidata hasartmängusõltuvusega inimest?

Hasartmängusõltuvusest on raske rääkida ning veelgi raskem on sellest rääkida oma lähedasega, kes selle all kannatab. Kui sa tunned, et sinu sõbral või sugulasel on probleem hasartmängudega, on oluline võtta olukorda rahulikult ning mitte mingil juhul käituda etteheitvalt. Pea meeles, et ta vajab abi ning tuge, mitte moraalijuttu.

Ole oma lähedasele toeks ning ole olemas, aidates teda suunata nõustamisele ning olles tema juures olemas igal sammul. Kuna tegemist on raske olukorraga, on kõige kasulikum minna ka ise nõustamiskeskusesse, et küsida ekspertidelt nõu, kuidas oma lähedase osas tegutseda ning seejärel järgida nende poolt antud juhiseid.

Kuidas mängida kasiinos vastutustundlikult?

Kogu eelnev jutt hasartmängusõltuvuse kohta võib küll kõlada hirmutavalt (ja seda see peakski olema), kuid see ei tähenda, et kasiinos mängimine on kuidagi halb. Sugugi mitte – nagu mainisime, siis kasiinomängud on loodud meelelahutuseks ning neid võib julgelt nautida.

Tähtis on aga pidada piiri. Hasartmängusõltuvuse vältimiseks tuleb hoida mängimist kontrolli all, järgides alati järgnevaid põhimõtteid:

  • ära ürita mitte kunagi kaotuseid tagasi teha. Aktsepteeri fakti, et kasiinos kaotad sa raha. Kogu lõbu seisneb mängimises, mitte võitmises!
  • kasuta kasiinos olevaid aja- ja panusepiiranguid. Kõikidel Eesti kasiinodel on olemas erinevad piirangumehhanismid, mille abil saad end paremini kontrollida.
  • pane paika kindel mängueelarve ja ära ületa ega suurenda seda summat mitte kunagi! See on kõige raudsem reegel, mida sa ei tohiks mitte kunagi murda. Mängi ainult rahaga, mida võiksid kaotada ja ära hangi mitte kunagi mängimiseks raha juurde.

Niimoodi tegutsedes võid südamerahuga nautida kasiinomänge, teades, et oskad õigel ajal lõpetada ning ei tekita endale mängimisega probleeme.